Fujifilm X-T10

Järgnev postitus on vaid minu isiklik arvamus ja selle koostamisel toetusin personaalsele kogemusele ning palun seda mitte võtta puhta kullana. See on lihtsalt vabas vormis kirjutatud lugu sellest, kuidas üks fotograaf kohtus hübriidkaameraga.

Kes? Mis?

Olen vabakutseline fotograaf ja oma töös kasutan peegelkaamerat Canon EOS 5D Mark III ja erinevaid fix objektiive. Pildistan kõike ja kõiki, kuid eriline armastus kuulub toidufotole ja -stilistikale.
Mul avanes tore võimalus veeta nädal koos kaameraga Fujifilm X-T10. Ma ei hakka siin hetkel pikalt lahti kirjutama, et mis on nende kahe kaamera vahe. Piisab teadmisest, et üks on peegelkaamera ja teine…ei ole. Mida täpselt kujutab endast hübriidkaamera, sellest saab lugeda näiteks SIIT ja erinevaid tehnilisi artikleid antud kaamera kohta leiab ka päris palju. Mina ei taha (ja ei oska) anda korrektset ja ohtrate tehniliste faktidega vürtsitatud ülevaadet. Pildistan tunde järgi ja võingi anda edasi vaid oma kogemust ja neid tundeid, mida Fujifilm X-T10 minus tekitas.

Ootused.

Minu Canon on igapäevane töövahend. Ei juhtu just sageli, et võtaksin selle endaga vabal ajal kaasa, sest see on suur ja raske ja tähendab kuhugi minnes üht seljakotti lisaks. Kõik meie pere toimetamised, tegemised, erilised hetked on pildistatud telefoniga. Täitsa ausalt, nii ongi. Kuid aeg-ajalt taban end siiski mõttelt, et oleks vaja midagi pisikest, mis oskaks paremini toime tulla oludes, kus telefoni sisseehitatud kaamera hätta jääb ja mis annaks natukene rohkem sügavust pildile. Olen olnud juba viimased paar aastat kindlasti kodukasutuseks mõeldud kaamera otsingutel, kuid need, mis on pisikesed ei rahulda minu soove tehniliselt ja sisult võimekamad on ikkagi kobakad ja nii ma käin piilumas järjest sagedamini hübriidkaameraid. Äkki nende seas ongi see õige? Photopoint pakkus mulle vahvat võimalust ühega neist lähemalt tuttavaks saada.

Karbist välja ehk esimene kohtumine.

Suur elevus asendus esimese hooga kerge pettumusega, sest see aparaat oli kuidagi eriti väike ja kõik nupud tundusid olevat vales kohas. Kuidas ma peaksin tegema pilti, kui ma ei suuda ühe nupuvajutusega sättida ISO või kerge sõrmeviibutusega kruttida säri? Pärast torisemist ja väiteid, et see tobe masin ei tööta otsustasin alla anda ja lugeda manuaali. Pilt sai veidi selgemaks ja pärast kaamera menüü otsast lõpuni läbi ketramist mõistsin antud isendit juba hoopis paremini. Ja mida rohkem ma temaga tutvusin, seda rohkem hakkas ta mulle meeldima.

Need pisikesed olulised asjad….

Tahaksin kõigepealt kohe vabandada, et paratamatult kipun ma võrdlema neid kahte: Fujifilm X-T10 ja Canon EOS 5D Mark III . See on kohatu võrdlus, sest nad on kaks erinevat maailma, kuid minu pisike salajane eesmärk oli ju teada saada, kas üks hübriidkaamera võiks fotograafile asendada profiseeria peegelkaamerat.

Nüüd siis mõned eriti olulised ja positiivsed asjad, mis minu südame kiiremini põksuma panid.

Ta on kerge! Ja see on ikka päris oluline fakt. Mark III kere kaalub koos 85mm objektiiviga 1,5 kg, kuid samal ajal X-T10 koos ühe pisikese fixiga ei ületa 0,5 kg. Pikal tööpäeval on see ikka päris oluline vahe.

Ta on pisike! X-T10 mahub isegi käekotti koos kõige sellega, mis iganes ühe naisterahva käekotist leida võib. Suurepärane omadus ühe kaamera juures.

Ta on ilus! Ma olen ikkagi naisterahvas, onju. Välimuselt meenutab filmikaameraid ja mul on üks isend täitsa kodus olemas, mida oma lõbuks mõnikord kasutan. Filmikaameratel on paremal pool hoob, millest saab filmi edasi kerida. Fujifilm X-T10 kätte võttes oli esimese hooga tahtmine pöidlaga see liigutus ära teha. Teine selline naljakas hetk tekkis, kui pildi tegemiseks tõstsin kaamera silma juurde, et pildiotsijat kasutada. See on tal isegi täitsa olemas, kuigi paljudel hübriidkaameratel puudub. Tegu ei ole peegelkaameraga ja pildiotsija on elektrooniline. Põhimõtteliselt ei ole seda vaja. Esimestel päevadel ma ikka järjekindlalt pildistasin vaadates läbi pildiotsija, kuid väga kiirelt harjusin kasutama LCD ekraani, mis oli üllatavalt mugav tegelikult. Ja kallutatav! Toidufotograafina kilkan rõõmust, sest olukordades, kus peab kõrgemalt ja otse alla pildistama oli see suureks abiks. Väga positiivne oli, et see ekraan ei olnud puutetundlik.

Wifi! Ta ühendus kiirelt ja kergelt minu nutitelefoniga. Imelihtsaks on tehtud piltide jagamine. Klõps ja pilt telefoni, kerge näppimine instagrammis ja jaga pilti maailmaga. Voila!

Tal on säriaja ratas! Teeb kasutamise lihtsaks ja loogiliseks ja jällegi meenutab filmikaameraid.

Väike, aga võimekas.

Fotograafina ma ikka suhtusin hübriidkaamerasse veidike skeptiliselt.  Megapiksleid 16,3… Ei ole ju täiskaader… Lõikefaktor 1,5… Aga ütlen nüüd täitsa ausalt, et see pisike aparaat on minu silmis tegija. Üritasin nädala jooksul teha temaga oma tüüpilist tööd. Pildistasin toitu ja proovisin nii stuudiovälkudega kui ka aknavalguses seda teha. Samuti sai jäädvustatud üks vastsündinud beebi. X-T10 tuli igas olukorras kenasti toime ja pildid tulid teravad ning selged.

Olid siiski mõned asjad, mis häirisid. Kõige enam need nupud kaamera tagaküljel paremal pool. Ma saan väga hästi aru, et menüüsse pääsemiseks ja seal ringi toimetamiseks on see kõik seal vajalik, aga ehk saanuks neid kuidagi paremini paigutada, sest mina suutsin sinna pidevalt kätt toetada ja vastu tahtmist neid  vajutada. Nuppude rohkus seal, kus neid ei peaks olema.

Esimese hooga kaamerat kätte võttes häiris väga, et minu jaoks elementaarsed ja  vajalikud seaded olid kiirvaliku nuppude alt kadunud, st kõik oli nö vales kohas ja igasugune loogika puudus. Õnneks olid aga kõik nupud ja kettad väga lihtsalt ümber seadistatavad ja sain enda jaoks vajalikud asjad lihtsalt leitavaks teha. Lisaks saab sellel kaameral seadistada just endale meeldivad pildistamisrežiimid.

Kui alguses tundus ISO tundlikuse ulatus kuidagi lahja (200-6400), siis tegelikult on sellest küll. Eriti positiivse üllatusena tuli tagasihoidlik müra kõrge ISO juures.

Ja vist võib minu jaoks on selle kaamera  miinuseks lugeda ka seda, et sellega pildistades ei jäta just tõsiseltvõetava fotograafi muljet. “Päris” fotograaf ei pildistaks ju sellega ja tõeliselt hea pildi tegemiseks on vaja peegelkaamerat ja vähemalt 200mm sinna ette :)

Kahjuks möödus nädal kohutava kiirusega ja ei olnud nii palju aega temaga mängida, kui oleks tahtnud. Vahvad tundusid erinevad filtrid ja stseeniprogrammid. Jaa, ja jällegi need “päris” fotograafid ei pildista mustvalge filmisimulatsiooni vmt kasutades, vaid teevad selle kõik pärast photoshopis, aga mulle need meeldisid. Ja rõõmu tegi vasakpoolse valikuratta pealne topeltsärituse (double exposure) valik. Kas saab midagi veel lihtsamaks teha?  Selle lihtsalt pidi järgi proovima.

1/90sec at f/3.6, ISO 640, double exposure, Fujinon XF-35mm f/1.4 R

Beebi pildistamisel osutus X-T10 meeldivalt vaikseks. Kummaline omadus, mida kaamera juures mainida?  No üks korralik peegelkaamera suudab mõnikord värskelt suigatanud vastsündinu üles ehmatada. Pildistades hakkas häirima, et beebi sättimiseks hetkeks kaamera maha toetades lülitus ta kiiresti sleepmode‘i ja harjumuspäraselt päästikut pooleldi alla vajutades ei ärganud, vaid pidi välja ja sisse lülitama korraks. Tõenäoliselt pisiasi, mis on menüüst seadistatav, kuid nagu ma ütlesin- nädal osutus liiga lühikeseks ajaks, et antud kaameraga korralikult sõbraks saada.

Lisaks beebile tuli ta väga hästi toime ka toiduga. Peamiselt pildistasin ma Fujinon XF-35mm f/1.4 R objektiiviga, sest olen ikka läbi ja lõhki fixi usku, kuid proovisin järgi ka Fujinon XC 16-50mm objektiivi. Toidu pildistamiseks sobisid mõlemad ja lähivõtete jaoks on mõnikord oluline  lähim võimalik teravustamiskaugus, mis nende puhul mind meeldivalt üllatas.

Järgnevad fotod said tehtud Fujifilm X-T10 hübriidkaameraga meie ühiselt veedetud nädala jooksul. Pikemalt neid ei kommenteeri, vaid lisan piltidele kogu vajaliku info. No et mida ja kuidas täpselt.

1/180sec at f/3.2, ISO 800, Fujinon XF-35mm f/1.4 R
1/180sec at f/2.8, ISO 500, Fujinon XF-35mm f/1.4 R
1/180sec at f/2.8, ISO 250, Fujinon XF-35mm f/1.4 R
1/180sec at f/3.2, ISO 800, Fujinon XF-35mm f/1.4 R
1/80sec at f/3.6, ISO 800, Fujinon XF-35mm f/1.4 R
1/180sec at f/2.8, ISO 250, Fujinon XF-35mm f/1.4 R
1/125 sec at f/11, ISO 200, Fujinon XC 16-50mm
1/125 sec at f/8.0, ISO 200, Fujinon XC 16-50mm
1/125 sec at f/11, ISO 200, Fujinon XC 16-50mm
1/125 sec at f/11, ISO 200                                            1/100 sec at f/2.8, ISO 800
1/125 sec at f/3.6, ISO 1000, Fujinon XF-35mm f/1.4 R
1/180 sec at f/4.0, ISO 640, Fujinon XF-35mm f/1.4 R

Jaga postitust :

More Posts